Timor Leste: Bida antara revisi

Konten dihapus Konten ditambahkan
LonNyoe (marit | peuneugöt)
Tidak ada ringkasan suntingan
LonNyoe (marit | peuneugöt)
Tidak ada ringkasan suntingan
Baréh 51:
'''Republik Timor Leste''' kayem geukheun cit Timor Lorosa'e nakeuh saboh nanggroë nyang na di [[Asia Teunggara]]. Nang nanggroë Timor Leste nakeuh kuta [[Dili]].
 
Tarèh awai Timor Leste nakeuh deungon teuka ureueng [[Australoid]] ngon [[Melanesia]]. Bansa [[Portugéh|Portugal]] phön neu jak meuniaga ngon bansa-bansa di pulo [[Timor]] bak abad keu-15 ngon laju geujajah wilayah nyan nibak abad nyan cit. 'Oh lheueh nibak padum-padum keujadian prang deungon [[Beulanda]], teuma geupeugot teuk saboh pakat bak thön 1859 nyang nakeuh [[Portugéh|Portugal]] geubri pulo nyan keu Beulanda. [[Jeupang|Jeupun]] teuma geu kuwasa Timor Leste bak thön 1942 sampoë thön 1945, lhueh Jeupang talö lam [[Prang dönya keu II]] nanggroe Timor Leste geupulang keulayi keu [[Portugéh|Portugal]].[[File:Lesser coat of arms of Portuguese Timor.svg|thumb|left|120px|Lambéng Timor Portugéh (1935–1975)<ref name="Flags of the World">{{cite web|url=http://www.fotw.net/flags/tl!1967.html |title=Flags of the World |publisher=Fotw.net |accessdate=July 17, 2011}}</ref>]].Bak masa neukuwasa le Portugéh na trep masa 450 thön nanggroë Timor Leste geupeunan ngon Timor Portugéh.
 
Nibak thön 1975, meu beudoh Revolusi Anyelir di neugara [[Portugéh|Portugal]], [[Gubernur]] keuneulheuh Portugal di Timor Leste, Lemos Pires, hana neutuemeung jeunaweub nibak Peumerèntah Pusat di Portugal keu geulakee bala bantuan aseuka u Timor Leste nyang watee nyan teungoh meukeubök prang syédara, meuseubab ngon nyan keuh Gubernur Lemos Pires geupeurèntah keu neupinah teuntra Portugéh nyang teungoh neupeutheun dröë di Timor Leste ngon laju neupinah teuntra nyan u [[Pulo Atauro]]. Lheueh nibak nyan laju FRETILIN neupeutrön 'alam Portugal ngon geu peunyata ma'lumat Timor Leste seubagoë neugara merdeka nyang geupeunan Republik Demokratik Timor Leste nibak tanggai 28 November 1975. Bah pih meunan prang syèdara di Timor Leste han reuda cit lom. Sampoe geu tamong teuntra Indonesia keunan bak thön nyang saban.[[Berkas:Timor timur.PNG|thumb|left|120px|'Alam Provinsi Timor Timur (1976-1999)]]
Ra'yat Timor Leste raseumi meugaböng ngon [[Indonesia|Indônèsia]] tanggai 17 juli 1976 sampoe 'an tanggai 19 oktober 1999. Lam masa di meuyub peumerèntah Indonesia Timor Leste jeuet keu saboh [[provinsi]] nyang geupeunan ngon [[Timor Timu|Timor Timur]]. Peureuté Fretilin nyang ka dari phön geu piléh meurdeka han neutém keu meugaböng ngon Indonesia han neu akö, teuma laju neubuka prang geurilia di provinsi Timor Timu. Le that cit keureubeuen nyawöng nibak masa nyang cuköp harö-hara 25 thön nyan. Nibak ceunatat na keunira 18.000 droe nyang maté lam prang nyang, ngon 80.000 droe nyang maté deuek ngon sakét meuseubab prang.<ref>{{cite web |author=Benetech Human Rights Data Analysis Group |title=The Profile of Human Rights Violations in Timor-Leste, 1974–1999 |work=A Report to the Commission on Reception, Truth and Reconciliation of Timor-Leste |publisher=Human Rights Data Analysis Group (HRDAG) |date=February 9, 2006 |url=http://www.hrdag.org/resources/timor_chapter_graphs/timor_chapter_page_02.shtml|date=February 2013}}</ref>
 
Lam masa reformasi di Indonesia peumerèntah Indonesia di meuyub presiden [[BJ. Habibie]] thön 1999 neu akö keu neupeugot saboh ''referendum'' di meuyub keunalon internasional di Timor Timu, nyang dudoe hasé nibak referendum nyan rakyat Timor Timu na keueh geupiléh meupisah ngon Indonesia. Deungon hasé nyan nyang ladöm ra'yat Timor Timu nyang hana akö keu meurdeka ramé that nyang neu wèh u wilayah Indonesia.[[File:East Timor Demo.jpg|thumb|left|120px|Demonstrasi di Timor Leste]]
 
Na trép 3 Thön leupah Timor Leste lheueh meupisah deungon neugara Indonesia neugara barö nyan geu tamong lam masa transisi, bak masa nyan pimpénan peumerèntahan geumat langsöng le [[PBB]] ngon saboh misi nyang geupeunan [[United Nations Transitional Administration in East Timor]] (UNTAET) in October 1999. Nibak tanggai 17 juli 2002 sah lahé neugara Republik Demokratik Timor Leste.<ref>{{cite web|url=http://www.un.org/peace/etimor/etimor.htm |title=UNITED NATIONS TRANSITIONAL ADMINISTRATION IN EAST TIMOR – UNTAET |publisher=United Nations |accessdate=July 17, 2011}}</ref>[[File:East Timor map mhn.jpg|thumb|left|120px|Peuta Timor Leste <ref>{{cite web|url=http://www.un.org/depts/dhl/maplib/worldregions.htm|archiveurl=http://web.archive.org/web/20100402083134/http://www.un.org/depts/dhl/maplib/worldregions.htm|archivedate=2010-04-02 |title=United Nations |publisher=United Nations |accessdate=March 28, 2010}}</ref>]]
 
Baris 63 ⟶ 64:
Angkatan meuseunjata Timor Leste geupeunan [[FALINTIL]]-[[FDTL]] (F-FDTL), meunyoe angkatan peulisi geupeunan [[PNTL]] ([[Polícia Nacional Timor-Leste]]).
Timor Leste nakeuh anggèta Association of Southeast Asian Nations ([[ASEAN]]) bak thön 2007, Timor Leste neu meulakèe deungon raseumi beu jeuet keu anggèta ASEAN, nyang dudoë peunawaran jeuet keu anggèta nyan geuteurimong bak buleuen maret 2011. Indonesia geuduköng peunoh peunawaran Timor Leste jeuet keu anggèta raseumi ASEAN.<ref>{{cite web|url=http://investvine.com/east-timor-aims-to-join-asean/ |title=East Timor aims to join ASEAN |publisher=Investvine |date=December 30, 2012 |accessdate=December 30, 2012}}</ref>